1. päev
Jõudes kohale täpselt pool tundi enne programmi algust, sain ma muidugi
esimesena üle vaadata kõik ruumid, saada esimesed materjalid ja rääkida ka veidi korraldajatega. Taustal
mängis mõnus kaasaegne muusika ja olemine oli hea – kõrvaltoast tuli kohvilõhna ning laual olid mitmed
pirukad, küpsised ja tee.
Registreerides saime me kätte Tallinna Haridusameti kausta, kus oli sees
Õpilasesinduse aabits, programmi ajakava, tolle eesmärk, korraldajate lühike tutvustus koos kontaktandmetega
ja fondide ülevaade. Siis tehti
kõigist eraldi viikingi mütsiga pilt ja seejärel võisiki liituda teiste
osalejatega suures saalis.
Avamisel rääkis meile Andres Vakra Haridusametist õpilasesindusest ja selle
olemusest. Muidugi küsiti ka,miks me siia tulime ja mida me ise tahtsime sellest programmist saada.
Järgnesid tutvustavad mängud. Alguses kogunesime kõik suurde ringi ja
pidime ütlema enda nime, kooli, klassi ja lemmiku(d) multifilm(id). Nimed muidugi kohe meelde ei jäänud, aga
sellest polnud midagi – see oli alles algus. Siis anti meile kätte lehed, kus me pidime aja peale täitma
tabeli, kuhu pidime panema erinevad inimesed ja mida nad teinud on. Näiteks, kes on verd annetanud,
käinud Viljandi Folgil, purskkaevus ujunud,
teatris magama jäänud ja mitmed veel. Nimed ei tohtinud korduda.
Seejärel
toimus n.ö kellamäng.Meile anti lehed kellaaegadega 9:00-17:00 ja me pidime leidma iga kellaaja taha ühe
inimese, kellega n.ö saame kokku ja arutame ühest kindlast teemast, mille andis meile
korraldaja. Olid erinevad teemad vastavalt kellaajale. Näiteks – miks oled õpilasesinduses, koduloomad, huvid, kõige
huvitavam juhtum jne. Tutvusin äärmiselt huvitavate inimestega-ühe tüdrukuga, kelle nimi on Liina ja
kellel on küülik, ta on15-aastane ja siis Merjam, kellele meeldis koguaeg enda n.ö ,,marki täis teha’’ ja on terve elu
olnud väga energiat täis ning julge.
Seejärel toimus meeskonnakoolitus, kus oli 20 spagetti, teip, pael ja vahukomm
ning me pidime kõikide nende vahenditega saama püsti võimalikult kõrge torni ning selle
otsas pidi olema vahukomm. Torn ei tohtinud ümber kukkuda vaid pidi püsima stabiilselt paigal. Meie grupil oli see
täielik katastroof, aga siiski oli meeskonnatöö tugev. Üks vastasgruppidest sai väga kõrge ning püsiva
tornikese – seal oli meeskonnatöö ilmselgelt tugevam ja seeläbi toimis ehitise kokkupanek edukalt.
Peale neid tutvumismänge järgnes koolitus teemal ,,Õpilaste õigused,
vabadused ja kohustused’’, mida andsid Tiia Annus ja Magnus Lomp. Nad tõid välja kõige olulisemad kohad seaduses, millega saab õpilane
seaduslikult hakata vastu õpetajale, aga olid ka toodud välja põhiliselt kohustused:
- Õpilasel on õigus saada infot hindamise korralduse ning saadud hinnete ja hinnangute kohta.
- Õpilasesindus peab sekkuma, kui klassis on vähem kui 19*C
- Päevas ei tohi olla üle ühe kontrolltöö
- Õppenädalas võib läbi viia kuni kolm kontrolltööd, mida peab ette teatama vähemalt 5 päeva.
- Kui õppepäevas toimub üle ühe kontrolltöö, peab teatama sellest juhtkonnale ning toimub see kontrolltöö, mille tähtaeg seati enne.
liige märkab koolis probleemi. Abi võivad osutada juhtkond, õppealajuhataja, kohalik omavalitsus,
lasteombudsman ja nende poole pöördumist ei tohiks karta.
Pärast koolitusi toimus arutlus ,,ÕE visioon’’. Selles tõime välja kõige olulisemad probleemid
Eestimaa koolides, mida tuleks lahendada. Kokku saime 20, toon nendest välja ainult mõned tähtsamad:
- Vähene aktiivsus
- Ei meeldi õppida
- Suur õppekoormus
- Vene ja Eesti rahva (eriti kooliõpilaste) lõimumine ja nulltolerants
- Keelepruuk ja käitumine
- Mitteformaalse õppe vähesus
- Vahendite puudus
Toodi välja ka see, kuhu pöörduda õppeprobleemidega või üleüldiselt siis,
kui õpilasesinduse liige märkab koolis probleemi. Abi võivad osutada juhtkond, õppealajuhataja,
kohalik omavalitsus,lasteombudsman ja nende poole pöördumist ei tohiks karta.
Pärast koolitusi toimus arutlus ,,ÕE visioon’’. Selles tõime välja kõige
olulisemad probleemid Eestimaa koolides, mida tuleks lahendada. Kokku saime 20, toon nendest välja
ainult mõned tähtsamad
Peale nende väljatoomist, püüdsime leida nendele põhjendusi. Kahjuks väga
palju me ei
jõudnud, kuna aeg oli
otsa saamas.
2. päev
Teine päev algas n.ö tantsimisega pesupesemismeetodil, mis äratas kõik
koheselt ülesse
ja ajas paljusid naerma.
Siis toimus kahte rühma jaotumine ning algas järjekordne meeskonnakoolitus.
Seekord
kasutasime ära mõlema ruumi otsa, keskele pandi n.ö saar ja anti mõlemale
rühmale 10
paberit. Meeskond pidi jõudma teisele poolele kasutades neid pabereid.
Pabereid valveta
ei tohtinud jätta, kuna muidu tuli kuri hai ja eemaldas mõne
meeskonnaliikme. Meil arenes
koostöö üsna kiirelt ja jõudsime lahenduseni ühiselt arutades. Meeskonnast
lahkus aga kahjuks üks liige, kuna hai sõi ta ära. Peale seda läksime
eraldi saali enda
meeskonnaga ja ühe korraldajaga, et arutada, mis toimus, miks toimus
ja mis juhtus.
Seejärel toimus projektifondide tutvustamine. Projektifondideks olid
programmil
,,Õpilaskraatia’’ Tallinna Haridusamet, MTÜ Noored Ühiskonna heaks ja
Tallinna
Spordi – ja noorsooamet. Räägiti põhilistest võimalustest, kuidas vormistada projekti, kuidas kirjutada taotlusi, kui
suuri summasid saab taodelda ja kuidas toimub projekti valimine. See loeng tekitas mul
endalgi huvi mõni projekt koostada.
Pärast loenguid algas meil endal erinevate projektide kirjutamine. Meid
jaotati kuueks
grupiks ja igal grupil oli oma teema. Selle sai valida ise eelmisest päevast – probleem arutlusest
,,ÕE visioon’’.
Meie grupp valis teemaks ,,Koostöö puudus või vähesus Mustamäe koolide õpilasesinduste seas“. Minu jaoks oli see meeskonnatöö väga põnev ja suurendas minu tahtmist kirjutada ise mõni
projekt koos kellegagi.
Projekti esitamisel hindasid meid loengupidajad ,,Õpilaskraatia’’
toetajasfondidest.
Meil läks üsna hästi ja kriitikat peaaegu ei olnudki, meil oli kõik lahti mõtestatud ja taotlus oli
õigesti vormistatud.
Kuna meie ,,Õpilaskraatia’’ programmi lõppeesmärk oli tõhus, aktiivne,
paindlik
ja avatud Tallinna õpilasesinduste ühendus, toimuski Tudengimajas selle visiooni tutvustus.
Eesmärk oli lihtne ja hea – arendada koostööd kõikide Tallinna koolide vahel.
Sümboolse lõpetamise ajal saime kõik kringlit, torti ja muud magusat. Siis
saime
kõik piknikulusikad ja ootasime juhiseid. Selle sama lusikaga pidime me minema osalejate ette ning ütlema: ,,Tallinna õpilaste heaks’’, võtma suure lusikatäie magusat mett ja siis saime tunnistused.
Kokkuvõtteks võin öelda, et see programm oli äärmiselt huvitav ja arendas
mind väga. Sain tutvuda mitme huvitava inimesega ja ka
korraldajad olid
lahedad. Usun, kui Tallinna Õpilasesinduste Liit hakkab toimima, toimub selliseid programme ja loenguid veelgi enam, kuhu läheksin hea meelega esindades enda kooli õpilasi ja õpilasesindust.
Katre-Liis
No comments:
Post a Comment